Kallid kaimud lähedal ja kaugel,

Homme, laupäeval, 15. juulil on Pühalaulu Kooli kombekohane suvine oleng „Eine murul“, mis päädib vespri ehk muusikalise õhtupalvusega Leesi kirikus, kell 18.00. Vesprit peame VI nelipühajärgse pühapäeva propriumi järgi.

Eesti keelemuusikast tõukuv kirikulaul on minu kogemuses saavutanud taas uue kvaliteedi.  Kuigi tegu on meloodiliselt küllaltki lihtsakoelise vokaalmuusikaga, üllatab see aines oma suutlikkusega tungida tekstilis-muusikalise mõtlemise süvahoovustesse ja üllatada tõlgendusvõimaluste rikkusega. Ma olen oma muusikuteel laulnud üsnagi erinevat repertuaari. On olnud emotsionaalselt ülevoolavaid elamusi ja intellektuaalselt maailmamuutvaid kogemusi. Mitte ükski repertuaar ei ole aga kunagi suutnud ulatuda nii lihtsate vahenditega nii sügavale, avades sõna otseses mõttes lõpmatuse uksed. Ja mitte lihtsalt praokile, vaid kohe lausa päris valla! Ma arvan, et selle põhjuseks on emakeele muusikaliste eripärade laulus peegeldumine, mis mitte iga repertuaari puhul võimalik ei ole.

Vespri hümniks on „Oma rahva tugevuseks“, mille sõnad ja viis on kirja pandud aastatel 2015–2021 ja mis oli esimest korda kasutusel 2021. aasta murueinel. Maarja kiituslaulu antifooniks on 2014. aastast pärinev viis sõnadele „Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud“ (Lk 5:5a2–b). Samuti laulame uut laulu „Rahu ma jätan teile“ (Jh 14:27), mis on paar kuud tagasi kirjutatud pühendusloona Pühalaulu Kooli rahvale ja kõikidele eesti keelepärase kirikulaulu sõprade.

Leesi kirik on rannaküla vaikuses, kalmistust ümbritsetud kaunis pühakoda, mis toob ikka ja alati rõõmsa rahu südamesse.

Kel mahti ja kilomeetrid võimaldavad tulgu osa saama.

EJ