Kallid kaimud lähedal ja kaugel,
Täna on Pühalaulu kooli 10. sünnipäev. Just 13. detsembril 2012 kogunesime esmakordselt Kaarli kiriku keldris, et alustada ühist teed emakeelsesse kirikulaulu süvenemisel. See on olnud erakordne dekaad, mis on avanud eestikeelses kirikulaulus sellised uksi, mille olemasolust ma isegi ei osanud unistada. Ma tänan kõiki, umbkaudu sadat inimest, kes on kümne aasta jooksul Pühalaulu kooli töös osalenud. Ilma teieta ei oleks olnud sündinud resultaadid, mida me tänasel päeval võime loetleda ja ei pea mitte häbenema. Tänan eraldi kõiki kantoreid, kes on väsimatult aidanud iganädalasi jumalateenistusi läbi viia. Tänan neid, kes on kandnud pühalaulu ideed edasi teistesse Eestimaa kogudustesse ja paikadesse. Tänan neid, kes on kaasa aidanud töö korraldamisel, eriti Tiina Karinit, kes ei ole väsinud Pühalaulu kooli kõigekülgselt toetamast.
Kui püüda võtta kokku Pühalaulu kooli kümne aasta saavutused, siis neid võiks jagada nelja kategooriasse:
- vaimulik kategooria
- teaduslik kategooria
- loominguline kategooria
- pedagoogiline kategooria
I
Vaimulikus kategoorias saavutatu on minu arvates kõige muu aluseks. Pühalaulu kooli tegevus on Eesti luterlikus praktikas ellu äratanud iidse kirikliku traditsiooni, mille kohaselt peetakse jumalateenistusi ainult lauldes ja laulutekstid on põhimahus Pühakirja tekstid või siis selle teksti ümbersõnastused. Pühalaulu kool on valdavalt tegutsenud tunnipalvuste areaalis; meie teenistustel ei ole formaalset juhtivat liturgi ega dirigenti. Lauldud jumalateenistus kuulatatakse tervikuks. Kõik osalevad aktiivselt läbi kogu teenistuse. Kõik on kaasatud ja kõikide roll on kaalukas. Selle tagajärjel on jumalateenitus nagu “Jeesuse särk”, mis on “kootud ühes tükis ülevalt alla”. Meie kõik oleme lõimed selles särgis. Sellises keskkonnas sünnib täiesti erilaadne vaimne õhkkond, mis inspireerib pühalaulu aina paremini ja sügavamalt tundma õppima. Möödunud dekaadist jääb igavkulisse mällu enam kui 300 Kaarli kirikus ja mujal Eestis peetud Vesprit. Annaks Jumal sellele lahket lisa!
II
Teaduslikus kategoorias võib julgelt öelda, et kui emakeelne kirikulal oli eesti muusikateaduses pigem juhuslikku laadi külaline, siis nüüd on ta selles diskursuses teiste tuntumate uurimisvaldkondade kõrval hästi esindatud. Pisut enam, kui kümne aastaga on ilmunud mitmeid kirikulaulualaseid uurimusi, millest kolm mahukat tööd on ilmunud Eesti muusikateaduse tippajakirjas Res musica. Sellele lisandub mahukas loetelu populaarteaduslikke kirjutisi. Kõikide kirjatööde terviklik loetelu on leitav Eesti Teadusinfosüsteemi veebikodust. Seega võib öelda, et kümne aastaga on Emand Kirikulaul ennast sisse kirjutanud eesti muusikateaduse hoone kõrgematele korrustele. Loodame, et nii jääb. Järgmisel korral saab teaduskirjanduses kirikulaulust lugeda Eesti-uuringute Tippkeskuse kogumikus, milles on muuhulgas Dr Marju Raju ja minu ühine artikkel „The Estonian language and music in the center of interest of cognitive sciences of music“. Selles artiklis on ühe osaliseks ka eesti kirikulaul, kes on kognitiivse muusikateaduse tulipunktis koos teiste uurimisteemadega.
III
Loomingulises kategoorias on kindlasti olulisim saavutus sektsioonraamat „Eesti laulupsalter“, milles sisaldub suurim hulk uut eestikeelset kirikulaulu, mis on iial ühes raamatus publitseeritud. Raamatu “Eesti laulupsalter“ võiks paigutada mistahes neljast kategooriast, sest selles realiseerub praktikas kõige olulisem osa Pühalaulu kooli tegevusest võrsunud kirikulaulu-alase teadustöö saavutustest. Samuti on Pühalaulu koolis peetud kümneid ja kümneid jumalateenistusi seda raamatut kasutades. Väheoluline ei ole ka selle raamatu roll emakeelse kirikulaulu õpetamisel. Kõige olulisemaks pean seda raamatut aga just uue emakeelse proosarütmilise kirikulaulu pärast. Sellel mahukale kogumikule lisanduvad veel mitmed väljaanded, nt „Keskpäevapalvus ehk sext“ ja „Maarjamaa õhtupalvused“ (prooviväljaanne).
IV
Pedagoogilises kategoorias tuleb esile tõsta nii ilmunud, kui ka koostamisel olevaid kirjalikke materjale. Oluliseks saavutuseks oli buklett „Neli esimest sammu emakeelses pühalaulus“ (Superare signum 2018). Kõik kirjutised on leitavad ja priilt kasutatavad Kirikulaulu kooli raamatukogust. Praegu on koostamisel kaks mahukat kirjutist „Emakeelse kirikulaulu raamat“, mis ilmub aastal 2030 ja „Hümnoloogia õpik“, mille ilmumisaeg ei ole veel teada. Möödunud aastate jooksul on sündinud seeria videoõppematerjale sarjas „Kirikulaulu kool“, mis on priilt leitavad YouTube keskkonnast. Samuti tasub rõõmustada selle üle, et kirikulaulu on taas võimalik õppida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Seda küll mitte erialana, vaid erinevate valikainete raames. Loodan, et ainetele ja võimalustele tuleb peagi lisa.
***
Selline on olnud meie kümme aastat pühalauluga. Meie töö läheb aga edasi. Praegu kogume annetusi raamatu „Eesti laulupsalter“ dünaamilise digilahenduse valmistamiseks. See on üsnagi kulukas projekt – ainuüksi programmeerimisele kulub 25 000.- eurot. Ma olen taotlemas toetust erinevatest fondidest, aga meil on vaja välja panna ka omaosalus 2500.- eurot. See ongi Pühalaulu kooli eesmärk – koguda see summa omale sünnipäevakingiks.
Palun annetage lahkelt.
Meie pangaarve:
Liturgilise muusika ühing Scandicus
EE651010220005319016 SEB Pank
Seletusse palun märkida „digipsalter“ ja oma isikukood tulumaksutagastuse jaoks.
Tänan kõiki annetajaid!
Selle projekti tagajärjel jõuab lauldav emakeelne psalter kõikide arvutitesse ja nutiseadmetesse. „Eesti digipsalter“ teeb võimalikuks valida sobiva psalmi ja eelistatud psalmitooni, kusjuures digipsalter märgistab teksti laulmiseks nõnda, et sellest laulmine on jõukohane igale huvilisele. Samuti pakub digipsalter välja sobivad antifoonid või responsooriumid, mida kasutada. Hilisemas lahenduses on kavas lisada ka õppesalvestised, et teha pühalaulu õppimine võimalikult paljudele jõukohaseks.
Palju õnne sünnipäevaks Pühalaulu kool! Pikka iga ja uusi saavutusi!
EJ
