Alates järgmisest neljapäevast (17.2) on Pühalaulu Koolis võimalik õppida laulma EELK Jumalateenistuse käsiraamatus kasutatud psalme paastuaja pühapäevadeks

Valminud on EELK Jumalateenistuse käsiraamatu psalmide esimene prooviväljaanne, mis sisaldab viie paastuaja pühapäeva psalme nii antifooni kui responsooriumiga (vastuslauluga). Antifooniga psalmi saab kasutada algussalmideks, ohvrilauluks või armulaualauluks ja vastuslauluga psalmi saab kasutada graduaallauluks Vana Testamendi ja Epistli lugemiste vahel.

17.2 õpime paastuaja 1. ja 2. pühapäeva psalme

24.2 Iseseisvuspäev – Pühalaulu Kooli ei toimu.

3.3 õpime paastuaja 3. pühapäeva psalmi ja kordame 1. ning 2. pühapäeva psalme

10.3 õpime paastuaja 4. pühapäeva psalmi ja kordame 2. ning 3. pühapäeva psalme

17.3 õpime paastuaja 5. pühapäeva psalmi ja kordame 3. ning 4. pühapäeva psalme

24.3 kordame paastuaja 4. ning 5. pühapäeva psalme

31.3 kordame paastuaja 5. pühapäeva psalmi ja hakkame valmistuma Suureks Reede Püha Risti Ülendamise jumalateenistuseks.

Kursus, mis on avatud kõikidele huvilistele, on esmajärjekorras suunatud vaimulikele, organistidele, kantoritele ja koorijuhtidele. Tulla tasub ka siis kui puudub psalmilaulu varasem kogemus ja/või oskus. Osalemine on prii. Kõik osalejad saavad kingituseks prooviväljaande. Kursusel saab head nõu, kuidas kogudust psalmide laulmisesse kaasata, et õpitud materjali juba sellel, aga ka järgmistel aastatel jumalateenistustel rakendada.

Kallis sõber! Emakeelne psalmilaul võib Sulle avada ukse, mille olemasolust Sa siiani isegi teadlik ei olnud. Tule ja kasuta võimalust laulda psalme koos pika kogemusega pühalauljatega. Me väga ootame Sind!

Kohtume kell 17.30 Kaarli kirikus. Sissepääs on käärkambri uksest. Kui uks on lukus, palun helista uksekella.

Pühalaulu Kool ja EJ

Pühalaulu kooli õpetaja Eerik Jõks kandideerib Riigi teaduspreemiale

Pühalaulu kooli õpetaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud, muusikateadlane, laulja, helilooja ja muusikapedagoog Eerik Jõks kandideerib riigi teaduspreemiale tööga „Eesti keelemuusika indogermaani ning eesti prosoodilises pingeväljas – probleemid ja lahendused kirikulaulu näitel“.

Eerik Jõksi pürgimust ja tegevuse tulemusi kirikulaulu aktivistina iseloomustab terviklikkuse taotlus – ta vaatleb eestikeelset kirikulaulu, nagu ka kogu professionaalset muusikakultuuri, justkui ühtset ökosüsteemi. Jõks oli siiani tegelenud põhiliselt proosatekstilise kirikulaulu ehk pühalauluga ja pakkunud emakeelest lähtuvaid praktilisi lahendusi selles vallas. Seekordses uurimuses on ta seda sama teinud stroofilise värsstekstiga kirikulaulu ehk koraaliga. Luterlik koraal toob endaga kaasa saksa keele prosoodilise mõtlemise ehk saksa keelemuusika, mis erineb fundamentaalselt eesti keele prosoodiast ehk eesti keelemuusikast. Saksa ja eesti keelemuusikad on nagu õli ja vesi – mõlemad kaunid, aga looduslikult ei segune.

Jõks pakub oma töös välja uudse meetodi, kuidas hinnata kogu eestikeelse koraalirepertuaari keelepärasust. Ta soovitab, kuidas lahendada olukordi, milles muusikarütm ja eesti keelerütm vastuollu lähevad ning mille tagajärjel tekivad eesti keeles laulmisel moonutused. Selle tagajärjel sündis Jõksi käsitluses „narratiivse koraalilaulu“ mõiste. See laulustiil püüab vabaneda staatilise orelisaate rütmiettekirjutusest ja jutustada ennekõike koraalitekstis sisalduvat lugu. Nii avab emakeelne koraalilaul ennast sootuks uuest vaatepunktis ja aitab märkimisväärselt paremini tajuda tekstis sisalduvat jutustust ja sõnumit. Keskne kirjutis, milles seda teemat käsitletakse, on mahukas artikkel „Eesti emakeel ja koraaliviiside rütm“, mis ilmus ajakirja Res Musica kolmeteistkümnendas numbris möödunud aasta novembris.

Eerik Jõks on riigi teaduspreemia nominentide hulgas teist aastat järjest. Eelmisel aastal esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Jõksi kandidaadiks tööga „Kursiivse kadentsi kasutusvõimaluste avastamine ja rakendamine eestikeelses proosatekstilises kirikulaulus“. Sel aastal esitasid kandidatuuri akadeemikud Hillar Aben, Arvo Pärt ja Tarmo Uustalu.

Preemiate väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus veebruari alguses. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja 32. korda.

Riigi teaduspreemiate kandidaadid: https://www.akadeemia.ee/tanavused-riigi-teaduspreemiate-kandidaadid-on-selgunud/

Pühalaulu kool alustas peale talvevaheaega taas tööd

Pühalaulu kool kogunes taas 13. detsembril, et tunda rõõmu emakeelse kirikulaulu õppimisest ja jumalateenistuse pidamisest selle muusika abil. Praegu on Pühalaulu koolil käsil 10. hooaeg. Kutsume kõiki kirikulaulu huvilisis meiega ühinema. Kohtume igal neljapäeval kell 17.30 Kaarli kirikus. Et tagada piisav hajutatus, siis toimub meie kohtumine täies mahus kirikus. Kell 19.00 peame pühalauluga vespri.

EJ

Pühalaulu Kool alustab 10. hooaega 16. septembril, kell 17.30, Kaarli kirikus

Kallid kaimud,

Sügis on käes ja on aeg kooli minna – Pühalaulu Kooli. Alustame 10. hooaega Kaarli kirikus, 16. septembril, kell 17.30. Sissepääs on käärkambri uksest. Kõik on väga teretulnud.

Kümnes hooaeg on kuidagi pidulik ja nõuab erilist tähisatamist. Sestap võtan plaani, et kevadeks saaks kaante vahele kõikide nädalapäevade Vespri psalmid koos antfoonidega. Loomulikult jätkub töö kirikulaulu õpiku koostamisega. Seda kõike saadab rohke pühalaul, nii Eesti laulupsaltrist kui teistest raamatutest.

Südamlikud tervitused

EJ

“Eine murul 2021” toimub 9. juulil Nägina talus ja Leesi kirikus

Kallid kaimud,

„Eine murul 2021“ toimub juba sellel reedel, 9. juulil. Kes soovib spontaanselt liituda on ka teretulnud.

Ajakava on järgmine:

11.00 Talgutöö Nägina talus. Kes otsib kohta Google mapsi kaudu, siis aadress on Kahala, 74621 Harju maakond

13.00 Supp ja magustoit

14.00 Veel pisut talgutööd

16.00 Õpime pisut vespri uusi laule

17.30 Stardime Leesile

18.00 Vesper Leesi kirikus

19.00 Ujumine, lõke, grillimine ja muud lõbustused

Supp on minu poolt, samuti pisut grillimist ja salatimaterjal. Magustoidu lubas tuua Reet. Kes soovib midagi kaasa võtta, siis selleks sobib grillikraam ja puuviljad.

Kohtumiseni

EJ

Pühalaulu Kooli IX õppeaasta lõpetamise pidulikust Vesprist 10. juunil võib osa saada ka ilmavõrgus

Kuigi piiranguid on leevendatud ja me väga ootame, et kõik huvilised tuleksid Pühalaulu Kooli IX õppeaasta lõpetamise pidulikule Vesprile 10. juunil, kell 18.00, Kaarli kirikusse, teeme meie sõpradel kõikjal Eestis ka ülekande ilmavõrgus. Ülekande kaudu osalemiseks klikka Vespri alates SIIA.

Allpool on Vespri kord koos viidetega raamatu “Maarjamaa õhtupalvused” elektroonilisele versioonile. Leia “Maarjamaa õhtupalvused” SIIT. Selles raamatus ei ole leheküljenumbreid, sest pidevalt lisanduvad täiendused ei võimalda veel numeratsiooni luua. Palun kasutage oma pdf-i lehitseja leheküljenumbreid.

Kes soovib kasutada paberraamatut, see peab arvestama, et mai lõpus on raamatusse tehtud mitmeid täiendusi, sh esmakordselt kasutatav “Kristuse Pühima Nime litaania”.

Vespri kord koos viidetega materjalile

Alustus: “Maarjamaa õhtupalvused” (edaspidi MÕP), lk 11

Psalmid I–V „III päev“: MÕP, lk 29–36

Pühakiri: „Ja  me oleme tunnetanud …“ (Rm 8:18–23) MÕP, lk 95

Vastuslaul: „Issand, meie Jumal“ MÕP, lk 95–96

Hümn: „Issandast on saanud kaitsja minule“ MÕP, lk 96–97

Salmike: „Issandast on saanud mu kaitsja“ MÕP, lk 97; viis lk 12

Maarja kiituslaul antifooniga „Rikas mees hüüdis“ MÕP, lk 98–99

Palve: „Kristuse Pühima Nime litaania MÕP, lk 175–189

Päevapalved: MÕP, lk 206–207

Lõpetus: MÕP, lk 12

29. aprillil kell 19.00 toimub taas pühalauluga Vespri otseülekanne Kaarli kirikust

Vespri otseülekandele 15. aprillil (leia salvestis SIIT) sai osaks meeldivalt aktiivne jälgimine ja head tagasiside. Seepärast tuleme lauldud Vespriga taas ilmavõrku neljapäeval, 29. aprillil, kell 19.00. Vesper kantakse üle Kaarli Koguduse YouTube kanalil, mille viide on https://youtu.be/1Qb39xcAqqQ

Oleme teinud võimalikuks aktiivse osalemise ka ilmavõrgu vahendusel. Allpool on viidetega varustatud Vespri kord. Vespri osad on varustatud linkidega, mille alt avanevad vajalikud materjalid. Palju kasutame raamatu „Maarjamaa õhtupalvused“ prooviväljaannet. Selles raamatus ei ole leheküljenumbreid, sest tegu on pidevalt täieneva raamatuga. Palun kasutage oma pdf-i lehitseja leheküljenumbreid. Kohtumiseni ilmvõrgus!

Vespri kord koos viidetega materjalile


Alustus (“Maarjamaa õhtupalvused”, lk 7)

Psalmid I-V (“Maarjamaa õhtupalvused”, lk 21) NB! Ülestõusmisajal kasutame “Halleluuja” antifoone.

Pühakiri (leia propriumilehelt)

Vastuslaul (“Maarjamaa õhtupalvused”, lk 199)

Hümn

Salmike (leia propriumilehelt)

Maarja kiituslaul

Palve (“Maarjamaa õhtupalvused”, lk 161)

Päevapalved (leia propriumilehelt)

Lõpetus (lk 8)