Liturgilise Muusika Ühing Scandicus annab õpilaste teadustööde konkursil 8.–9. aprillil välja

VAIMSE PÜRGIMUSE ERIPREEMIA

Eelisjärjekorras tulevad vaagimisele kirikulaulu ja/või kirikumuusikat käsitlevad uurimused. Kui selliseid töid konkursil ei ole, siis vaagitakse teisi kirikuteemalisi ja/või ristiusuga seotud uurimusi ja/või muid silmapaistva vaimse pürgimusega uurimusi.

Preemia suurus on 300.- eurot ja valik  temaatilisi raamatud.

Kui eripreemia andja ei leia sobivat kandidaati, siis jääb preemia välja andmata.

+++

Eerik Jõks

MTÜ Liturgilise Muusika Ühing Scandicus

eerik.joks@psalmus.eu

Kallid sõbrad lähedal ja kaugel. Kohtume taas Pühalaulu Koolis 16. jaanuaril, kell 17.30, Kaarli kiriku keldris. Vesper kirikus nagu ikka, kell 19.00.

Rõõmu ja rahu

EJ

Pühalaulu Kooli läheb talvevaheajale 12. detsembril. Tavapärane koosviibine toimub Muuga Sadama Meremeeste Kodus, Lasti tee 4, Maardu. Kell 18.00 on kabelis II advendinädala vesper. Pärast vesprit on õhtusöök ja kohtumine üllatuskülalisega.

Tere tulemast!

Kallid kaimud lähedal ja kaugel, armsad kolleegid, õpilased ja sõbrad,

Pühalaulu Kool lõpetab 13. juunil XII õppeaastat. Selleks koguneme Kaarli kirikusse pidulikule koosviibimisele. Kell 18.00 peab Eerik Jõks lühida aruandeettekande lõppevast õppeaastast. Seejärel peame piduliku vespri ja selle lõppedes on võimalus koos tassi kohvi ja suupistetega omavahel mõtteid vahetada.

Pühalaulu Koolist on kujunenud eesti kirikulaulu kõige toimekam ja mahukaimate tulemustega uuendusliikumine. Viimatised teadustööd on avanud täiesti uusi uksi, mis võivad tulevikus pakkuda huvitavaid ja praktilisi vastuseid Eestimaal tegutsevale ristirahvale. Tänaseks on Maarjamaa põrmu peal juba pühalaulu “rakukesi”, kes tegutsevad iseseisvalt. Eesti pühalaulu teooria on segakoori HUIK! ja dirigent Ode Pürgi kaudu ennast tulemuslikult kuuldavaks teinud koorimuusikas.

Seda ja veel paljut muud, mida sõnadesse panna ei õnnestu, saab kuulda ja kogeda 13. juunil, algusega 18.00. Pühalaulu Kooli keskne põhimõte on iga inimese olulisus kirikulaulu mosaiigis. Keegi ei ole kirikulaulus tähtsusetu. MITTE KEEGI EI OLE KIRIKULAULUS TÄHTSUSETU.

Tehkem kaasa ja laulame Issandale Uus Laul.

Eerik Jõks

vaata lisa psalmus.eu

küsi lisa eerik.joks@psalmus.eu

Alates 2016. aastast on Pühalaulu Kool valmistanud ette ja viinud läbi Püha Risti Austamise Jumalateenistust. Sel aastal lõppeb Oikumeeniline Ristite Rännak Kaarli kirikus ja jumalateenistus algab vahetult pärast Ristitee Rännakut.

Pühalaulu Koolil on sellega seoses kolm teadet: (1) kui Sa oled jõudnud ristitee viimasesse peatusesse (Kaarli kirik), siis ära pärast ristitee lõppu ära kiirusta; (2) kui Sa Ristitee Rännakul ei osale, siis ole Kaarli kirikus valmis kell 14.30; (3) Pühalaulu Kool kutsub kõiki neid, kes tahaksid kaasa teenida koorilauljana, tulla juba sel neljapäeval kell 17.30 Kaarli kiriku keldrisse. Alates sellest neljapäevast hakkame õppima jumalateenistuse laulusid ja kes tulevad järgneval neljapäeval jõuavad laulud kenasti selgeks saada. Tegu on ühehäälse ja üsna lihtsakoelise repertuaariga ja Pühalaulu Kool julgustab kõiki proovima.

Selles muusikalises jumalateenistuses ärkab ellu muistne Suure Reede rituaal. Osalejad saavad kuulda ja kaasa laulda iidseid kirikulaulu tekste. Neist vanimad pärinevad viiendast ja kuuendast sajandist. Üks keskne tekst on Venantius Fortunatuse (530–610) „Ustav Rist“ („Crux Fidelis“), mille kirjutamiseks ta ilmselt sai inspiratsiooni Kristuse tõelise Risti reliikviast.

Ustav Rist on eluhiies ainuülla tüvega – ükski puu ei kanna võrdselt lehe, õie, viljaga: sulnis puit ja helged naelad kandvad koormat kallimat.

Kes soovib rohkem teada saada selle jumalateenistuse ajaloost, palun kuulata saadet sarjast „Mõttekoda“. Leia: “Püha Risti austamine – liturgia, millel vanust üle tuhande aasta” (Mõttekoda, 17.04.2019) võikuulake siin:

Jumalateenistuse laululehe saatesõnas kirjutatakse:

Suure Reede kolmeosaline jumalateenistus on erandlik nähtus – see algab justkui eikuskilt ja lõppeb taas eikuhugi. Seda vaimulikult nii rikast aega raamistab tühjus ja mahajäetus, mida peegeldab kõige paremini täiesti lage altar ning avatud uksega tühi tabernaakel. Jeruusalemm on maha jäetud – Püha Linn on laastatud. Niisiis ei mingit harjumuspärast ettevalmistust jumalateenistuseks, ei mingit seletust – meile justkui avaneb juba mõnda aega tagasi alanud ja ajatult kestva filmi eesriie.

[—]

Kui jumalateenistuse esimene osa – Sõna ja palveteenistus – on suures mahus eestpalvetajate kanda, siis teises ja kolmandas osas on kogudusel märksa aktiivsem oluline roll. Teenigem siis usinalt ja innukalt kaasa nii laulmise, Püha Risti austamise kui armulaual osalemisega.

Tegu on küllaltki pika ja süvenemistnõudva jumalateenistusega. Pühalaulu Kool, kes selle teenistuse on ette valmistanud, on avastanud sedalaadi pika süvenemise voorused ja on korduvalt saanud tunda rikkalikku autasu, mis enese tasaseks sundimise tagajärjeks on. Seepärast võtkem aega, alustagem rahulikult, nagu maratoni jooksmist ja laskem Vaimul tegutseda.

Tere tulemast kõigile!

Küsi lisa: eerik.joks@psalmus.eu

Armas rahvas,   Neljapäeval, 19. oktoobril ei toimu Pühalaulu Kool tavapärases paigas ja tavapärasel moel – me läheme külla Muuga Sadama Meremeeste Kodu Kabelisse, kus toimub Missa, millel lauldakse pühalaulu.

Missat peab õpetaja Ülo Liivamägi. Missa algab kell 18.30, Meremeeste Kodu uksed on avatud veerand tundi varem ehk siis 18.15.

Soovin rohket osavõttu ja õnnistusrikast osadust Muuga Kabeli tähistaeva all.

Meremeeste Kodu asub Muuga Sadamas, Lasti tee 4.

EJ

Pühalaulu Kool alustab 7. septembril XII õppeaastat ja kutsub kõiki panustama emakeelse kirikulaulu jätkusuutlikku kulgemisse. Pühalaulu Kool koguneb neljapäeviti Tallinna Kaarli kiriku keldris. Kell 17.30–18.50 õpime uusi psalme ja valmistume õhtuseks jumalateenistuseks. Kell 19.00 alustame muusikalise õhtupalvuse ehk vesperiga, mis kestab orienteeruvalt ühe tunni.

Tere tulemast nii vanadele olijatele, kui uutele tulijatele. Pühalaulu Koolis ei ole sisseastumiskatseid ega õppemaksu. Ootame kõiki, kes soovivad saada osa kogu maailmas ainulaadsest kirikulaulu ettevõtmisest, mille käigus on esmakordselt saavutatud eesti keele loomupärane ja terviklik kirikulaulu metoodika. Ärgu keegi otsustagu uisapäisa, et ta ei sobi kirikulauljaks. Kirikulaulu saab panustada igaüks. Isegi siis, kui muusikalised võimed ei vasta koorilaulja omadele, on inimesel siiski alati oma koht kirikulaulu aias. Kui ei usu, tule kaema!

Vaata lisa psalmus.eu

Küsi lisa eerik.joks@eamt.ee

Kallid kaimud lähedal ja kaugel,

Homme, laupäeval, 15. juulil on Pühalaulu Kooli kombekohane suvine oleng „Eine murul“, mis päädib vespri ehk muusikalise õhtupalvusega Leesi kirikus, kell 18.00. Vesprit peame VI nelipühajärgse pühapäeva propriumi järgi.

Eesti keelemuusikast tõukuv kirikulaul on minu kogemuses saavutanud taas uue kvaliteedi.  Kuigi tegu on meloodiliselt küllaltki lihtsakoelise vokaalmuusikaga, üllatab see aines oma suutlikkusega tungida tekstilis-muusikalise mõtlemise süvahoovustesse ja üllatada tõlgendusvõimaluste rikkusega. Ma olen oma muusikuteel laulnud üsnagi erinevat repertuaari. On olnud emotsionaalselt ülevoolavaid elamusi ja intellektuaalselt maailmamuutvaid kogemusi. Mitte ükski repertuaar ei ole aga kunagi suutnud ulatuda nii lihtsate vahenditega nii sügavale, avades sõna otseses mõttes lõpmatuse uksed. Ja mitte lihtsalt praokile, vaid kohe lausa päris valla! Ma arvan, et selle põhjuseks on emakeele muusikaliste eripärade laulus peegeldumine, mis mitte iga repertuaari puhul võimalik ei ole.

Vespri hümniks on „Oma rahva tugevuseks“, mille sõnad ja viis on kirja pandud aastatel 2015–2021 ja mis oli esimest korda kasutusel 2021. aasta murueinel. Maarja kiituslaulu antifooniks on 2014. aastast pärinev viis sõnadele „Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud“ (Lk 5:5a2–b). Samuti laulame uut laulu „Rahu ma jätan teile“ (Jh 14:27), mis on paar kuud tagasi kirjutatud pühendusloona Pühalaulu Kooli rahvale ja kõikidele eesti keelepärase kirikulaulu sõprade.

Leesi kirik on rannaküla vaikuses, kalmistust ümbritsetud kaunis pühakoda, mis toob ikka ja alati rõõmsa rahu südamesse.

Kel mahti ja kilomeetrid võimaldavad tulgu osa saama.

EJ

Kallid kaimud,

XI õppeaasta hakkab jõudma lõpule. Suur tänu kõikidele osalistele – meil on olnud ilus ja tulemusterohke hooaeg. Lõpusirgel on veel ootamas mitmed ettevõtmised, millest ma allpool teada annan.

11. mai – Pühalaulu Kool nagu ikka. Vesper kirikus võib alata pisut hiljem, sest naiskoor teeb proovi.

18. mai – Taevaminemispüha. Pühalaulu Kooli ei toimu. Vesper algab kell 19.00 kirikus. Missa on kirikus 17.30. Koguneme peale missat.

25. mai – Pühalaulu Kool nagu tavaliselt.

1. juuni – Pühalaulu Kool nagu tavaliselt.

8. juuni – Pühalaulu Kooli ei toimu, sest oleme jumalateenistusel Saha kabelis.

14. juuni – XI õppeaasta lõpetamise vespri peaproov. Koguneme 18.00 kirikus, harjutame veidi ja siis peame vespri

15. juuni – XI õppeaasta lõpetamine

16.30 – 17.45 ettevalmistused vesperiks ja kohvilauaks

18.00 – 19.00 Pidulik Vesper

Kasutusel on raamat Maarjamaa õhtupalvused: ordinaarium III; VII päeva psalmid tavaantifoonidega; proprium II pp p Nelipüha.

14. –15. juuli Eine Murul 2023 Nägina talus

Põhipäev on 15. juuli. Kes soovib võib tulla eelmisel päeval. Põhipäeval on plaanis pisut talgutööd, ekskursioon, vesper ja lõkkeõhtu.

Rõõmsate kohtumisteni

EJ

Kallid kaimud lähedal ja kaugel,

Täna on Pühalaulu kooli 10. sünnipäev. Just 13. detsembril 2012 kogunesime esmakordselt Kaarli kiriku keldris, et alustada ühist teed emakeelsesse kirikulaulu süvenemisel. See on olnud erakordne dekaad, mis on avanud eestikeelses kirikulaulus sellised uksi, mille olemasolust ma isegi ei osanud unistada. Ma tänan kõiki, umbkaudu sadat inimest, kes on kümne aasta jooksul Pühalaulu kooli töös osalenud. Ilma teieta ei oleks olnud sündinud resultaadid, mida me tänasel päeval võime loetleda ja ei pea mitte häbenema. Tänan eraldi kõiki kantoreid, kes on väsimatult aidanud iganädalasi jumalateenistusi läbi viia. Tänan neid, kes on kandnud pühalaulu ideed edasi teistesse Eestimaa kogudustesse ja paikadesse. Tänan neid, kes on kaasa aidanud töö korraldamisel, eriti Tiina Karinit, kes ei ole väsinud Pühalaulu kooli kõigekülgselt toetamast.

Kui püüda võtta kokku Pühalaulu kooli kümne aasta saavutused, siis neid võiks jagada nelja kategooriasse:

1. vaimulik kategooria
2. teaduslik kategooria
3.  loominguline kategooria
4. pedagoogiline kategooria

I

Vaimulikus kategoorias saavutatu on minu arvates kõige muu aluseks. Pühalaulu kooli tegevus on Eesti luterlikus praktikas ellu äratanud iidse kirikliku traditsiooni, mille kohaselt peetakse jumalateenistusi ainult lauldes ja laulutekstid on põhimahus Pühakirja tekstid või siis selle teksti ümbersõnastused. Pühalaulu kool on valdavalt tegutsenud tunnipalvuste areaalis; meie teenistustel ei ole formaalset juhtivat liturgi ega dirigenti. Lauldud jumalateenistus kuulatatakse tervikuks. Kõik osalevad aktiivselt läbi kogu teenistuse. Kõik on kaasatud ja kõikide roll on kaalukas. Selle tagajärjel on jumalateenitus nagu “Jeesuse särk”, mis on “kootud ühes tükis ülevalt alla”. Meie kõik oleme lõimed selles särgis. Sellises keskkonnas sünnib täiesti erilaadne vaimne õhkkond, mis inspireerib pühalaulu aina paremini ja sügavamalt tundma õppima. Möödunud dekaadist jääb igavkulisse mällu enam kui 300 Kaarli kirikus ja mujal Eestis peetud Vesprit. Annaks Jumal sellele lahket lisa!

II

Teaduslikus kategoorias võib julgelt öelda, et kui emakeelne kirikulal oli eesti muusikateaduses pigem juhuslikku laadi külaline, siis nüüd on ta selles diskursuses teiste tuntumate uurimisvaldkondade kõrval hästi esindatud. Pisut enam, kui kümne aastaga on ilmunud mitmeid kirikulaulualaseid uurimusi, millest kolm mahukat tööd on ilmunud Eesti muusikateaduse tippajakirjas Res musica. Sellele lisandub mahukas loetelu populaarteaduslikke kirjutisi. Kõikide kirjatööde terviklik loetelu on leitav Eesti Teadusinfosüsteemi veebikodust. Seega võib öelda, et kümne aastaga on Emand Kirikulaul ennast sisse kirjutanud eesti muusikateaduse hoone kõrgematele korrustele. Loodame, et nii jääb. Järgmisel korral saab teaduskirjanduses kirikulaulust lugeda Eesti-uuringute Tippkeskuse kogumikus, milles on muuhulgas Dr Marju Raju ja minu ühine artikkel „The Estonian language and music in the center of interest of cognitive sciences of music“. Selles artiklis on ühe osaliseks ka eesti kirikulaul, kes on kognitiivse muusikateaduse tulipunktis koos teiste uurimisteemadega.

III

Loomingulises kategoorias on kindlasti olulisim saavutus sektsioonraamat „Eesti laulupsalter“, milles sisaldub suurim hulk uut eestikeelset kirikulaulu, mis on iial ühes raamatus publitseeritud. Raamatu “Eesti laulupsalter“ võiks paigutada mistahes neljast kategooriast, sest selles realiseerub praktikas kõige olulisem osa Pühalaulu kooli tegevusest võrsunud kirikulaulu-alase teadustöö saavutustest. Samuti on Pühalaulu koolis peetud kümneid ja kümneid jumalateenistusi seda raamatut kasutades. Väheoluline ei ole ka selle raamatu roll emakeelse kirikulaulu õpetamisel. Kõige olulisemaks pean seda raamatut aga just uue emakeelse proosarütmilise kirikulaulu pärast. Sellel mahukale kogumikule lisanduvad veel mitmed väljaanded, nt „Keskpäevapalvus ehk sext“ ja „Maarjamaa õhtupalvused“ (prooviväljaanne).

IV

Pedagoogilises kategoorias tuleb esile tõsta nii ilmunud, kui ka koostamisel olevaid kirjalikke materjale. Oluliseks saavutuseks oli buklett „Neli esimest sammu emakeelses pühalaulus“ (Superare signum 2018). Kõik kirjutised on leitavad ja priilt kasutatavad Kirikulaulu kooli raamatukogust. Praegu on koostamisel kaks mahukat kirjutist „Emakeelse kirikulaulu raamat“, mis ilmub aastal 2030 ja „Hümnoloogia õpik“, mille ilmumisaeg ei ole veel teada. Möödunud aastate jooksul on sündinud seeria videoõppematerjale sarjas „Kirikulaulu kool“, mis on priilt leitavad YouTube keskkonnast. Samuti tasub rõõmustada selle üle, et kirikulaulu on taas võimalik õppida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Seda küll mitte erialana, vaid erinevate valikainete raames. Loodan, et ainetele ja võimalustele tuleb peagi lisa.

***

Selline on olnud meie kümme aastat pühalauluga. Meie töö läheb aga edasi. Praegu kogume annetusi raamatu „Eesti laulupsalter“ dünaamilise digilahenduse valmistamiseks. See on üsnagi kulukas projekt – ainuüksi programmeerimisele kulub 25 000.- eurot. Ma olen taotlemas toetust erinevatest fondidest, aga meil on vaja välja panna ka omaosalus 2500.- eurot. See ongi Pühalaulu kooli eesmärk – koguda see summa omale sünnipäevakingiks.

Palun annetage lahkelt.

Meie pangaarve:

Liturgilise muusika ühing Scandicus

EE651010220005319016 SEB Pank

Seletusse palun märkida „digipsalter“ ja oma isikukood tulumaksutagastuse jaoks.

Tänan kõiki annetajaid!

Selle projekti tagajärjel jõuab lauldav emakeelne psalter kõikide arvutitesse ja nutiseadmetesse. „Eesti digipsalter“ teeb võimalikuks valida sobiva psalmi ja eelistatud psalmitooni, kusjuures digipsalter märgistab teksti laulmiseks nõnda, et sellest laulmine on jõukohane igale huvilisele. Samuti pakub digipsalter välja sobivad antifoonid või responsooriumid, mida kasutada. Hilisemas lahenduses on kavas lisada ka õppesalvestised, et teha pühalaulu õppimine võimalikult paljudele jõukohaseks.

Palju õnne sünnipäevaks Pühalaulu kool! Pikka iga ja uusi saavutusi!

EJ