Pühalaulu Kool alustab 7. septembril XII õppeaastat ja
kutsub kõiki panustama emakeelse kirikulaulu jätkusuutlikku kulgemisse. Pühalaulu
Kool koguneb neljapäeviti Tallinna Kaarli kiriku keldris. Kell 17.30–18.50
õpime uusi psalme ja valmistume õhtuseks jumalateenistuseks. Kell 19.00
alustame muusikalise õhtupalvuse ehk vesperiga, mis kestab orienteeruvalt ühe
tunni.
Tere tulemast nii vanadele olijatele, kui uutele tulijatele.
Pühalaulu Koolis ei ole sisseastumiskatseid ega õppemaksu. Ootame kõiki, kes
soovivad saada osa kogu maailmas ainulaadsest kirikulaulu ettevõtmisest, mille
käigus on esmakordselt saavutatud eesti keele loomupärane ja terviklik
kirikulaulu metoodika. Ärgu keegi otsustagu uisapäisa, et ta ei sobi
kirikulauljaks. Kirikulaulu saab panustada igaüks. Isegi siis, kui muusikalised
võimed ei vasta koorilaulja omadele, on inimesel siiski alati oma koht
kirikulaulu aias. Kui ei usu, tule kaema!
Homme, laupäeval, 15. juulil on
Pühalaulu Kooli kombekohane suvine oleng „Eine murul“, mis päädib vespri ehk
muusikalise õhtupalvusega Leesi kirikus, kell 18.00. Vesprit peame VI nelipühajärgse
pühapäeva propriumi järgi.
Eesti keelemuusikast tõukuv
kirikulaul on minu kogemuses saavutanud taas uue kvaliteedi. Kuigi tegu on meloodiliselt küllaltki
lihtsakoelise vokaalmuusikaga, üllatab see aines oma suutlikkusega tungida
tekstilis-muusikalise mõtlemise süvahoovustesse ja üllatada tõlgendusvõimaluste
rikkusega. Ma olen oma muusikuteel laulnud üsnagi erinevat repertuaari. On
olnud emotsionaalselt ülevoolavaid elamusi ja intellektuaalselt maailmamuutvaid
kogemusi. Mitte ükski repertuaar ei ole aga kunagi suutnud ulatuda nii lihtsate
vahenditega nii sügavale, avades sõna otseses mõttes lõpmatuse uksed. Ja mitte
lihtsalt praokile, vaid kohe lausa päris valla! Ma arvan, et selle põhjuseks on
emakeele muusikaliste eripärade laulus peegeldumine, mis mitte iga repertuaari
puhul võimalik ei ole.
Vespri hümniks on „Oma rahva
tugevuseks“, mille sõnad ja viis on kirja pandud aastatel 2015–2021 ja mis oli
esimest korda kasutusel 2021. aasta murueinel. Maarja kiituslaulu antifooniks
on 2014. aastast pärinev viis sõnadele „Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud“
(Lk 5:5a2–b). Samuti laulame uut laulu „Rahu ma jätan teile“ (Jh 14:27), mis on
paar kuud tagasi kirjutatud pühendusloona Pühalaulu Kooli rahvale ja kõikidele
eesti keelepärase kirikulaulu sõprade.
Leesi kirik on rannaküla vaikuses,
kalmistust ümbritsetud kaunis pühakoda, mis toob ikka ja alati rõõmsa rahu
südamesse.
Kel mahti ja kilomeetrid
võimaldavad tulgu osa saama.
XI õppeaasta hakkab jõudma lõpule. Suur tänu kõikidele osalistele – meil on olnud ilus ja tulemusterohke hooaeg. Lõpusirgel on veel ootamas mitmed ettevõtmised, millest ma allpool teada annan.
11. mai – Pühalaulu Kool nagu ikka. Vesper kirikus võib alata pisut hiljem, sest naiskoor teeb proovi.
18. mai – Taevaminemispüha. Pühalaulu Kooli ei toimu. Vesper algab kell 19.00 kirikus. Missa on kirikus 17.30. Koguneme peale missat.
25. mai – Pühalaulu Kool nagu tavaliselt.
1. juuni – Pühalaulu Kool nagu tavaliselt.
8. juuni – Pühalaulu Kooli ei toimu, sest oleme jumalateenistusel Saha kabelis.
14. juuni – XI õppeaasta lõpetamise vespri peaproov. Koguneme 18.00 kirikus, harjutame veidi ja siis peame vespri
15. juuni – XI õppeaasta lõpetamine
16.30 – 17.45 ettevalmistused vesperiks ja kohvilauaks
18.00 – 19.00 Pidulik Vesper
Kasutusel on raamat Maarjamaa õhtupalvused: ordinaarium III; VII päeva psalmid tavaantifoonidega; proprium II pp p Nelipüha.
14. –15. juuli Eine Murul 2023 Nägina talus
Põhipäev on 15. juuli. Kes soovib võib tulla eelmisel
päeval. Põhipäeval on plaanis pisut talgutööd, ekskursioon, vesper ja
lõkkeõhtu.
Täna on Pühalaulu kooli 10. sünnipäev. Just 13. detsembril 2012 kogunesime esmakordselt Kaarli kiriku keldris, et alustada ühist teed emakeelsesse kirikulaulu süvenemisel. See on olnud erakordne dekaad, mis on avanud eestikeelses kirikulaulus sellised uksi, mille olemasolust ma isegi ei osanud unistada. Ma tänan kõiki, umbkaudu sadat inimest, kes on kümne aasta jooksul Pühalaulu kooli töös osalenud. Ilma teieta ei oleks olnud sündinud resultaadid, mida me tänasel päeval võime loetleda ja ei pea mitte häbenema. Tänan eraldi kõiki kantoreid, kes on väsimatult aidanud iganädalasi jumalateenistusi läbi viia. Tänan neid, kes on kandnud pühalaulu ideed edasi teistesse Eestimaa kogudustesse ja paikadesse. Tänan neid, kes on kaasa aidanud töö korraldamisel, eriti Tiina Karinit, kes ei ole väsinud Pühalaulu kooli kõigekülgselt toetamast.
Kui püüda võtta kokku Pühalaulu kooli kümne aasta
saavutused, siis neid võiks jagada nelja kategooriasse:
vaimulik kategooria
teaduslik kategooria
loominguline kategooria
pedagoogiline kategooria
I
Vaimulikus kategoorias saavutatu on minu arvates kõige muu aluseks. Pühalaulu kooli tegevus on Eesti luterlikus praktikas ellu äratanud iidse kirikliku traditsiooni, mille kohaselt peetakse jumalateenistusi ainult lauldes ja laulutekstid on põhimahus Pühakirja tekstid või siis selle teksti ümbersõnastused. Pühalaulu kool on valdavalt tegutsenud tunnipalvuste areaalis; meie teenistustel ei ole formaalset juhtivat liturgi ega dirigenti. Lauldud jumalateenistus kuulatatakse tervikuks. Kõik osalevad aktiivselt läbi kogu teenistuse. Kõik on kaasatud ja kõikide roll on kaalukas. Selle tagajärjel on jumalateenitus nagu “Jeesuse särk”, mis on “kootud ühes tükis ülevalt alla”. Meie kõik oleme lõimed selles särgis. Sellises keskkonnas sünnib täiesti erilaadne vaimne õhkkond, mis inspireerib pühalaulu aina paremini ja sügavamalt tundma õppima. Möödunud dekaadist jääb igavkulisse mällu enam kui 300 Kaarli kirikus ja mujal Eestis peetud Vesprit. Annaks Jumal sellele lahket lisa!
II
Teaduslikus kategoorias võib julgelt öelda, et kui emakeelne kirikulal oli eesti muusikateaduses pigem juhuslikku laadi külaline, siis nüüd on ta selles diskursuses teiste tuntumate uurimisvaldkondade kõrval hästi esindatud. Pisut enam, kui kümne aastaga on ilmunud mitmeid kirikulaulualaseid uurimusi, millest kolm mahukat tööd on ilmunud Eesti muusikateaduse tippajakirjas Res musica. Sellele lisandub mahukas loetelu populaarteaduslikke kirjutisi. Kõikide kirjatööde terviklik loetelu on leitav Eesti Teadusinfosüsteemi veebikodust. Seega võib öelda, et kümne aastaga on Emand Kirikulaul ennast sisse kirjutanud eesti muusikateaduse hoone kõrgematele korrustele. Loodame, et nii jääb. Järgmisel korral saab teaduskirjanduses kirikulaulust lugeda Eesti-uuringute Tippkeskuse kogumikus, milles on muuhulgas Dr Marju Raju ja minu ühine artikkel „The Estonian language and music in the center of interest of cognitive sciences of music“. Selles artiklis on ühe osaliseks ka eesti kirikulaul, kes on kognitiivse muusikateaduse tulipunktis koos teiste uurimisteemadega.
III
Loomingulises kategoorias on kindlasti olulisim saavutus sektsioonraamat „Eesti laulupsalter“, milles sisaldub suurim hulk uut eestikeelset kirikulaulu, mis on iial ühes raamatus publitseeritud. Raamatu “Eesti laulupsalter“ võiks paigutada mistahes neljast kategooriast, sest selles realiseerub praktikas kõige olulisem osa Pühalaulu kooli tegevusest võrsunud kirikulaulu-alase teadustöö saavutustest. Samuti on Pühalaulu koolis peetud kümneid ja kümneid jumalateenistusi seda raamatut kasutades. Väheoluline ei ole ka selle raamatu roll emakeelse kirikulaulu õpetamisel. Kõige olulisemaks pean seda raamatut aga just uue emakeelse proosarütmilise kirikulaulu pärast. Sellel mahukale kogumikule lisanduvad veel mitmed väljaanded, nt „Keskpäevapalvus ehk sext“ ja „Maarjamaa õhtupalvused“ (prooviväljaanne).
IV
Pedagoogilises kategoorias tuleb esile tõsta nii ilmunud, kui ka koostamisel olevaid kirjalikke materjale. Oluliseks saavutuseks oli buklett „Neli esimest sammu emakeelses pühalaulus“ (Superare signum 2018). Kõik kirjutised on leitavad ja priilt kasutatavad Kirikulaulu kooli raamatukogust. Praegu on koostamisel kaks mahukat kirjutist „Emakeelse kirikulaulu raamat“, mis ilmub aastal 2030 ja „Hümnoloogia õpik“, mille ilmumisaeg ei ole veel teada. Möödunud aastate jooksul on sündinud seeria videoõppematerjale sarjas „Kirikulaulu kool“, mis on priilt leitavad YouTube keskkonnast. Samuti tasub rõõmustada selle üle, et kirikulaulu on taas võimalik õppida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Seda küll mitte erialana, vaid erinevate valikainete raames. Loodan, et ainetele ja võimalustele tuleb peagi lisa.
***
Selline on olnud meie kümme aastat pühalauluga. Meie töö läheb aga edasi. Praegu kogume annetusi raamatu „Eesti laulupsalter“ dünaamilise digilahenduse valmistamiseks. See on üsnagi kulukas projekt – ainuüksi programmeerimisele kulub 25 000.- eurot. Ma olen taotlemas toetust erinevatest fondidest, aga meil on vaja välja panna ka omaosalus 2500.- eurot. See ongi Pühalaulu kooli eesmärk – koguda see summa omale sünnipäevakingiks.
Palun annetage lahkelt.
Meie pangaarve:
Liturgilise muusika ühing Scandicus
EE651010220005319016 SEB Pank
Seletusse palun märkida „digipsalter“ ja oma isikukood
tulumaksutagastuse jaoks.
Tänan kõiki annetajaid!
Selle projekti tagajärjel jõuab lauldav emakeelne psalter
kõikide arvutitesse ja nutiseadmetesse. „Eesti digipsalter“ teeb võimalikuks valida
sobiva psalmi ja eelistatud psalmitooni, kusjuures digipsalter märgistab teksti
laulmiseks nõnda, et sellest laulmine on jõukohane igale huvilisele. Samuti
pakub digipsalter välja sobivad antifoonid või responsooriumid, mida kasutada.
Hilisemas lahenduses on kavas lisada ka õppesalvestised, et teha pühalaulu
õppimine võimalikult paljudele jõukohaseks.
Palju õnne sünnipäevaks Pühalaulu kool! Pikka iga ja uusi saavutusi!
Mul on rõõm raporteerida, et üle mõne aja on valminud uus
Kirikulaulu kooli osa. Videoloengute sarja XII osa käsitleb õhtupalvust ehk vesperit
Pühalaulu kooli 10. õppeaasta piduliku vespri 16.06.2022 salvestise alusel.
Loengul on kolm osa ja need asuvad YouTube keskkonnas.
I osa
II osa
III osa
Kirikulaulu kooli kõik osad on varustatud sisukordadega, mis
asuvad video kirjelduses ja mille abil saab hõlpsasti leida vaatajat huvitava
koha videos.
Kirikulaulu kooli kõik osad on leitavad https://www.youtube.com/watch?v=S22ZjuA1FPQ&list=PLchu3mmP3WVd2k89LYEe0KzNqgTAQAMPJ
Videod on samuti leitavad ja allalaetavad Kirikulaulu kooli
raamatukogust http://psalmus.eu/kirikulaulu%20kool/
Olen meeleldi valmis vastama küsimustele ja samuti ootan
konstruktiivset kriitikat.
Ülevoolava rõõmuga teatan, et Pühalaulu Kool alustab taas 15. septembril ja kutsub kõiki kirikulaulu õppima.
Ajakava on selline:
17.00 Kogunemine Kaarli kiriku keldris. (Sissepääs Vabaduse väljaku poolt.)
17.30 Pühalaulu Kool Kaarli kiriku keldris.
19.00 Vesper kirikus. Kirikukalendri kohaselt peame õhtuteenistust XIV nelipühajärgse pühapäeva tekstide järgi. Kasutame raamatut “Maarjamaa õhtupalvused”. Selle postituse piltidel on salmike ja Maarja kiituslaul. Kes soovib tulla ainult Vesprile, palun kohal olla 18.50 käärkambri ukse juures.
20.00 Koosviibimine keldris.
Kes veel kahtleb, kas tulla, palun kuulata Raadio 7 või Pereraadio eetrist 14. septembril 22.00 saadet “Mõttekoda”, milles on juttu pühalaulust ja Pühalaulu koolist. Samuti kuuleb salvestisi 16, juuni Vesprilt.
Mul on rõõm teatada, et Pühalaulu kooli 11. õppeaasta alustamisest 15. septembril, kell 17.30 Kaarli kiriku keldris. Tulge kohale ja võtke sõbrad ka kaasa!
Ühtlasi kasutan võimalust, et jagada värskelt publitseeritud teksti “Kümme aastat emakeelse kirikulaulu süvahoovustes”. Pühalaulu kool lõpetas 16. juunil Kaarli kirikus kümnendat õppeaastat. Kirjutasin selleks puhuks ettekande, aga materjali sai oluliselt rohkem, kui ajaraamid võimaldasid ette kanda. Seepärast on mul eriti hea meel, et suve jooksul toimetatud ja pisut täiendatud tekst sai Kirik ja Teoloogia poolt tervikuna avaldatud. Ettekanne on leitav SIIT.
Pühalaulu sõbrad kogunevad kombekohasele suvisele ettevõtmisele “Eine murul” 9. juulil 2022. Sellel aastal on taas plaanis jalgrattamatk. Kombekohased murueine elemendid on loomulikul ka paigas, supi söömine Nägina talus, vesper Leesi kirikus ja rohkelt rõõmu Eestimaa suvest ja üksteise osadusest.
Alustame kell 10.00. Kohtumispaik ja jalgrattamatka detailid selguvad juuli alguseks. Vespri algus Leesil on 18.00. Pärast seda jätkub koosviibimine Nägina talus.
Kes soovib, võib tulla päeva varem ja/või minna päeva hiljem. Ööbimiseks oleks vaja kaasa võtta oma telk.
Juba järgmisel nädalal saab läbi Pühalaulu Kooli 10.
õppeaasta. See on olnud imeline dekaad, mille olulisimaks märksõnaks on olnud
pühendumine eestikeelsele kirikulaulule. Kümme hooaega järjest on igal
neljapäeval (väljaarvatud suvevaheaeg) keskendutud ühele eesmärgile – õppida tundma
eesti keele prosoodiast tõukuvat kirikulaulu ehk laulda eesti kirikulaulu,
mitte aga saksa ja ladina kirikulaulu eestikeelsete sõnadega. Igal neljapäeval
oleme pidanud tunniajase lauldud jumalateenistuse, millel kasutatud Uus Laul on
järkjärgult rikastanud emakeelse kirikulaulu repertuaari. Oleme laulnud
Issandale Uut Laulu, mis kannab meie ainulaadse emakeele DNAd. See on olnud
ülev aeg.
Pühalaulu Kooli kümne aasta saavutusi tutvustan oma
ettekandes ja peale seda saavad kohalolijad osa lauldud vesperist. Meile on see
kohtumine eriline, sest esimest korda on kasutatavates raamatutes „Maarjamaa
õhtupalvused“ kogu nädala vespri psalmid. See tähendab kolmekümmend viite
psalmi koos seitsmekümne antifooniga – iga psalmi kohta on halleluuja antifoon
ülestõusmisajaks ja tava-antifoon ülejäänud kirikuaastaks. Kuna neljapäev on ka
Kristuse Pühima Ihu ja Vere Püha, siis laulame litaaniat „Kristuse Vere
litaania“.
Kava on selline:
17.30 Eerik Jõksi ettekanne “Kümme aastat emakeelse
kirikulaulu süvahoovustes”
18.00 Pidulik Vesper
18.50 (ca) Mõned tervitussõnavõtud
19.10 (ca) Kohvilaud kirikus
Kasutame selle õppeaasta jooksul sündinud VI päeva ehk reede
vespri psalme ja tuliuut Kolmainupüha koraali „Suur on Sinu saladus“. See
koraal on pühendatud kõikidele neile, kes on kümne aasta jooksul andnud oma
panuse Pühalaulu Kooli töösse ja selle kaudu edendanud emakeelset kirikulaulu.