Kallid kaimud,

Meie plaan 9. juuliks on selline:

10.00 Koguneme Nägina talus.

10.30 Sõidame autodega Muuksi linnamäele ja teeme seal jalgsimatka.

12.00 Peame vabas õhus keskpäevapalvuse.

12.15 Kui ilm soosib, siis läheme suplema Kolga-Aablasse.

14.00 Supp Nägina talus.

15.00 Pisut pühalaulu – valmistume õhtuseks vesperiks.

16.30 Lesimine murul.

17.30 Sõit Leesile

18.00 Vesper Leesi kirikus.

Peale vesperit läheme taas Näginale, grillime ja tšillime.

Supp on minu poolt. Oleks kena kui annaksite teada oma osalemisest. Siis saan õige suurusega paja valida. Grillikraami võiks kaasa võtta.

EJ

Pühalaulu sõbrad kogunevad kombekohasele suvisele ettevõtmisele “Eine murul” 9. juulil 2022. Sellel aastal on taas plaanis jalgrattamatk. Kombekohased murueine elemendid on loomulikul ka paigas, supi söömine Nägina talus, vesper Leesi kirikus ja rohkelt rõõmu Eestimaa suvest ja üksteise osadusest.

Alustame kell 10.00. Kohtumispaik ja jalgrattamatka detailid selguvad juuli alguseks. Vespri algus Leesil on 18.00. Pärast seda jätkub koosviibimine Nägina talus.

Kes soovib, võib tulla päeva varem ja/või minna päeva hiljem. Ööbimiseks oleks vaja kaasa võtta oma telk.

Küsi lisa eerik.joks@eamt.ee

EJ

Kallid sõbrad,

Juba järgmisel nädalal saab läbi Pühalaulu Kooli 10. õppeaasta. See on olnud imeline dekaad, mille olulisimaks märksõnaks on olnud pühendumine eestikeelsele kirikulaulule. Kümme hooaega järjest on igal neljapäeval (väljaarvatud suvevaheaeg) keskendutud ühele eesmärgile – õppida tundma eesti keele prosoodiast tõukuvat kirikulaulu ehk laulda eesti kirikulaulu, mitte aga saksa ja ladina kirikulaulu eestikeelsete sõnadega. Igal neljapäeval oleme pidanud tunniajase lauldud jumalateenistuse, millel kasutatud Uus Laul on järkjärgult rikastanud emakeelse kirikulaulu repertuaari. Oleme laulnud Issandale Uut Laulu, mis kannab meie ainulaadse emakeele DNAd. See on olnud ülev aeg.

Pühalaulu Kooli kümne aasta saavutusi tutvustan oma ettekandes ja peale seda saavad kohalolijad osa lauldud vesperist. Meile on see kohtumine eriline, sest esimest korda on kasutatavates raamatutes „Maarjamaa õhtupalvused“ kogu nädala vespri psalmid. See tähendab kolmekümmend viite psalmi koos seitsmekümne antifooniga – iga psalmi kohta on halleluuja antifoon ülestõusmisajaks ja tava-antifoon ülejäänud kirikuaastaks. Kuna neljapäev on ka Kristuse Pühima Ihu ja Vere Püha, siis laulame litaaniat „Kristuse Vere litaania“.

Kava on selline:

17.30 Eerik Jõksi ettekanne “Kümme aastat emakeelse kirikulaulu süvahoovustes”

18.00 Pidulik Vesper

18.50 (ca) Mõned tervitussõnavõtud

19.10 (ca) Kohvilaud kirikus

Kasutame selle õppeaasta jooksul sündinud VI päeva ehk reede vespri psalme ja tuliuut Kolmainupüha koraali „Suur on Sinu saladus“. See koraal on pühendatud kõikidele neile, kes on kümne aasta jooksul andnud oma panuse Pühalaulu Kooli töösse ja selle kaudu edendanud emakeelset kirikulaulu.

Tere tulemast kõigile!!

EJ

Eile oli imeline kogemus. Pühalaulu Kool oli külas Jüri kogudusel. Pidasime Jüri kirikus pühalauluga vespri. Vesprile oli tulnud umbes 20 inimest ja koguduse psalmilaul kõlas võimsalt. See oli VÄGA värskendav ja julgustav – psalmilaul, nii nagu Pühalaulu Kool seda 10 aastat on juurutanud ja viljelenud on keelepärane, loomulik ja kergesti haaratav. Minek emakeele süvatasandile on ennast ära tasunud. Olen saanud kinnitust ammusele tõdemusele, et eestikeelne psalmilaul vajab emakeelepõhist lähenemist. Ladina psalmoodia eestikeelsete sõnadega imiteerimine on kunstiliselt kaunis ja muusikaliselt nauditav, aga ei suuda konkureerida elava emakeele spontaanse realiseerumisega jumalateenistuslikus kontekstis.

Pärast vesprit olime koos koguduse majas ja rääksime kirikulaulust ning maast ja ilmast. Proovisime spontaanselt laulda koraali “Jumal, mu süda igatseb Sind”, kasutades jutustavat ehk narratiivset koraalilaulu stiili. Jälle oli tulemus julgustav. Eestikeelsete sõnadega ameerika metodistide laulu asemel hakkas kõlama eestikeelne kirikulaul. See juhtus ilma noodimaterjalita, spontaanselt emakeele kõlale ja teksti narratiivile keskendudes. Tulemuseks oli “Uus Laul”, mille poole me kirikumuusikutena nii väga püüdleme. Panen oma postituse juurde ka noodid – kes ei usu, proovige järgi. Esimene on eestikeelsele tekstile sobivaks kohendatud meetriline noodipilt ja teine 100% narratiivseks koraalilauluks mõeldud noot.

Üks on selge – nii proosatekstilises kirikulaulus (pühalaulus), kui ka koraalis on emakeelest lähtudes ja koguduselaulu võimalusi arvestades võimalik saavutada midagi kvalitatiivselt täiesti uut.

Suur tänu Jüri kogudusele ja õp Ülo Liivamägile kutsumast, suur tänu Reet Kukebalile Pühalaulu Koolist ettevõtmist organiseerimast, suur tänu koguduserahvale sooja ning sõbraliku vastuvõtu eest. Jumal õnnistagu teid!Kahe nädala pärast, 16. juunil lõpetab Pühalaulu Kool kümnendat õppeaastat. Kava on selline:17.30 Eerik Jõksi ettekanne “Kümme aastat emakeelse kirikulaulu süvahoovustes”18.00 Pidulik Vesper18.50 (ca) Mõned tervitussõnavõtud19.10 (ca) Kohvilaud kirikus

Kasutame selle õppeaasta jooksul sündinud VI päeva ehk reede vespri psalme ja tuliuut (eile valminud) uut Kolmainupüha koraali „Suur on Sinu saladus“, mis on pühendatud kõigile, kes on 10 aasta jooksul Pühalaulu Kooli töösse midagi panustanud.

Tere tulemast kõigile!!

EJ

Pühalaulu Kool on lõpetamas kümnendat õppeaastat. Kümne aasta jooksul oleme andnud endast parima, et anda emakeelsele kirikulaulule uut hoogu. Selle aja jooksul on edenenud meie laulupraktika, aga ka eestikeelse kirikulaulu kirjavara. Aastal 2020 ilmus sektsioonraamat „Eesti Laulupsalter“, mis on unikaalne publikatsioon mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma kirikulaulu kogemuses. Meie kümnenda õppeaasta tähistamiseks saavad valmis õhtupalvuse ehk vespri psalmid kogu nädalaks. Iga nädalapäeva jaoks on viis psalmi ja iga psalmi jaoks on kaks antifooni: halleluuja-antifoon ülestõusmisajaks ja antifoon ülejäänud kirikuaastaks.

Pühalaulu Kool on kümne aasta jooksul pidanud igal neljapäeval Kaarli kirikus õhtupalvuse. Tegu on vesperiga, mis toimub läbinisti lauldes ja millest võtavad aktiivselt osa kõik palvusel viibijad. Õppeaasta lõpul läheme vesperit pidama ka teistesse kirikutesse. Tallinna Toomkirikus oleme 26. mail, kell 19.00 ja Jüri kirikus 2. juunil, kell 18.00. Jüri kiriku vesprile järgneb loen, millel Eerik Jõks räägib kirikulaulust ja eestikeelse kirikulaulu süvatasandil uuendamise vajadusest.

Neil kahel vesperil kasutame esmakordselt nädala kuuenda päeva ehk reede psalme. Kuna oleme ülestõusmisajas, siis kasutame halleluuja-antifoone. Lõpetame kümnenda õppeaasta piduliku vesperiga Kolmainu püha nädala neljapäeval, 16. juunil Kaarli kirikus, kell 18.00. Taas on kasutusel uued, kuuenda päeva psalmid, aga seekord tava-antifoonidega, mis on kasutamiseks ülejäänud kirikuaasta jooksul. Peale 16. juuni pidulikku vesperit, on Kaarli kirikus kaetud kohvilaud.

Pühalaulu Kool kutsub kõiki kirikulaulu sõpru saama osa emakeelse kirikulaulu uuenemise rõõmust. Olete südamest teretulnud meie kolmele vesprile!

Küsi lisa eerik.joks@eamt.ee

EJ

Sellel nädalal toimub Pühalaulu Kooli vesper Kaarli kiriku keldris, kell 18.00. Kasutame uut psalmikomplekti – vespri reede psalme.

Kohtume nagu ikka kell 17.30 ja valmistame ennast vespriks ette. Peale vesprit, orienteeruvalt kell 19.00 on keldris kohvilaud.

EJ

Eestikeelne kirikulaul on samaaegselt õnnetu ja õnnelik – üks näopool naerab, teine nutab. Meie muusikakultuur, sealhulgas kirikulaul, on sündinud ja kujunenud nelja võimsa keelemuusika tugevalt domineerivas mõjuväljas: ladina, slaavi, germaani ja angloameerika keelemuusika. Kokku moodustavad nad ühise nimetaja – indogermaani keelemuusika. Kõik neli on tulnud erinevatel ajastutel meie läänemeresoome keeleruumi väga tugevate värvidena, nii et eesti „hõbevalgel“, sellel õrnal „kuukiirel, mis lõikab läbi öö“, ei ole olnud reaalseid šansse ilmsiks tulla. Selle tagajärjel peamegi sageli laulma ladina, saksa, slaavi ja angloameerika kirikulaulu eestikeelsete sõnadega, selle asemel, et laulda sama laulu eesti keeles – laulda Eesti kirikulaulu.

Eesti keel on ennast üsnagi reljeefselt ja kaunilt ilmutanud muusikalises esteetikas – alustades Karl August Hermannist ja Miina Härmast, kuni Heino Elleri, Eduard Tubina ja Veljo Tormiseni välja. Nimetatud esteetika avaldub aga valdavalt sellesama, indogermaani muusikakultuuri kontekstis. Oma prosoodilises imepärasuses jääb eesti keel aga paraku enamasti muusika hõlma alla. Eesti keelel on olemas oma, täiesti unikaalne, erakordne ja indogermaani keelemuusikast põhimõtteliselt erinev keelemuusika, mille ilmsiks saamiseks on vaja lasta lahti paljustki, mida indogermaani keelemuusika on meile sajanditega ette kirjutanud.

Meie emakeel on aga õnnelik sellepärast, et tal on veel miljon rääkijat, kes igapäevases kõnes meie keelemuusikat akustiliselt tõeks elavad. Samuti teeb meie emakeele õnnelikuks tema harukordne keelemuusika ise. Koos soome keelega oleme haruldased õied indogermaani keelemetsas. Meie keele filigraanne kõlamuster, mis on konstruktiivselt tugev nagu teras aga välimuselt habras nagu hõbe, on nii kütkestav, et need, kel on olnud silma, et seda näha; kõrva, et seda kuulda ja avatud meelt, et seda vastu võtta, ei laula enam kunagi eesti keeles endist moodi.

Kuidas siis tuua eesti keelemuusika emakeelsesse kirikulaulu ja ka muusse vokaalrepertuaari? Arvestades kiriku rolli pidevat ahenemist ja kirikukultuuri järsku muutumist, samuti leiget akadeemilist huvi, pole loota ei lihtsatele ega ka kiiretele suurt populaarsust toovatele lahendustele. Parim, mis praegu saab teha, on rõhuda süvatasandilt kasvavale kvaliteedile igas emakeelse kirikulaulu aspektis – vaimulikus elus, teksti- ja heliloomes, teaduses, interpretatsioonis ja pedagoogikas. Nii saab sündida keele luuüdist tõukuv kvalitatiivne kirikulaulu uuendus. Saavutatud tulemused peab fikseerima kirjalikult ning samuti audiovisuaalselt – teadmus tuleb varjule viia.

Selles töös saab igaüks oma abikäe ulatada. (1) Oluline on eesti keelemuusikale tugineva kirikulaulu õppimine ja praktiseerimine. Selleks tule Pühalaulu Kooli ja/või korralda oma koguduses, praostkonnas või laulukooris sellealaseid koolitusi ja õppepäevi. Kasuta priilt Kirikulaulu Kooli raamatukogu https://goo.gl/maps/WxgKv3aKTPykLsbj6Suur hulk materjale on kataloogis http://psalmus.eu/…/Mitmesugused%20kirikulauluga…/

(2) Väga oleks vaja teie annetusi. Me oleme näinud, kui lahked on eesti annetajad hädasoleva ukraina rahva toetuseks. Emakeelne kirikulaul on samuti hääbumisohus. Kas saame omalt poolt midagi teha, et teda oleks võimalik kvalitatiivselt uuele elule turgutada?Palun anneta emakeelse kirikulaulu toetuseks:

MTÜ Liturgilise muusika ühing ScandicusEE651010220005319016 SEB PankPalun lisage oma isikukood tulumaksu tagastamiseks.

Elagu eesti emakeel – teras ja hõbe!

EJ

Valminud on EELK Jumalateenistuse käsiraamatu psalmide esimene prooviväljaanne, mis sisaldab viie paastuaja pühapäeva psalme nii antifooni kui responsooriumiga (vastuslauluga). Antifooniga psalmi saab kasutada algussalmideks, ohvrilauluks või armulaualauluks ja vastuslauluga psalmi saab kasutada graduaallauluks Vana Testamendi ja Epistli lugemiste vahel.

17.2 õpime paastuaja 1. ja 2. pühapäeva psalme

24.2 Iseseisvuspäev – Pühalaulu Kooli ei toimu.

3.3 õpime paastuaja 3. pühapäeva psalmi ja kordame 1. ning 2. pühapäeva psalme

10.3 õpime paastuaja 4. pühapäeva psalmi ja kordame 2. ning 3. pühapäeva psalme

17.3 õpime paastuaja 5. pühapäeva psalmi ja kordame 3. ning 4. pühapäeva psalme

24.3 kordame paastuaja 4. ning 5. pühapäeva psalme

31.3 kordame paastuaja 5. pühapäeva psalmi ja hakkame valmistuma Suureks Reede Püha Risti Ülendamise jumalateenistuseks.

Kursus, mis on avatud kõikidele huvilistele, on esmajärjekorras suunatud vaimulikele, organistidele, kantoritele ja koorijuhtidele. Tulla tasub ka siis kui puudub psalmilaulu varasem kogemus ja/või oskus. Osalemine on prii. Kõik osalejad saavad kingituseks prooviväljaande. Kursusel saab head nõu, kuidas kogudust psalmide laulmisesse kaasata, et õpitud materjali juba sellel, aga ka järgmistel aastatel jumalateenistustel rakendada.

Kallis sõber! Emakeelne psalmilaul võib Sulle avada ukse, mille olemasolust Sa siiani isegi teadlik ei olnud. Tule ja kasuta võimalust laulda psalme koos pika kogemusega pühalauljatega. Me väga ootame Sind!

Kohtume kell 17.30 Kaarli kirikus. Sissepääs on käärkambri uksest. Kui uks on lukus, palun helista uksekella.

Pühalaulu Kool ja EJ

Pühalaulu kooli õpetaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud, muusikateadlane, laulja, helilooja ja muusikapedagoog Eerik Jõks kandideerib riigi teaduspreemiale tööga „Eesti keelemuusika indogermaani ning eesti prosoodilises pingeväljas – probleemid ja lahendused kirikulaulu näitel“.

Eerik Jõksi pürgimust ja tegevuse tulemusi kirikulaulu aktivistina iseloomustab terviklikkuse taotlus – ta vaatleb eestikeelset kirikulaulu, nagu ka kogu professionaalset muusikakultuuri, justkui ühtset ökosüsteemi. Jõks oli siiani tegelenud põhiliselt proosatekstilise kirikulaulu ehk pühalauluga ja pakkunud emakeelest lähtuvaid praktilisi lahendusi selles vallas. Seekordses uurimuses on ta seda sama teinud stroofilise värsstekstiga kirikulaulu ehk koraaliga. Luterlik koraal toob endaga kaasa saksa keele prosoodilise mõtlemise ehk saksa keelemuusika, mis erineb fundamentaalselt eesti keele prosoodiast ehk eesti keelemuusikast. Saksa ja eesti keelemuusikad on nagu õli ja vesi – mõlemad kaunid, aga looduslikult ei segune.

Jõks pakub oma töös välja uudse meetodi, kuidas hinnata kogu eestikeelse koraalirepertuaari keelepärasust. Ta soovitab, kuidas lahendada olukordi, milles muusikarütm ja eesti keelerütm vastuollu lähevad ning mille tagajärjel tekivad eesti keeles laulmisel moonutused. Selle tagajärjel sündis Jõksi käsitluses „narratiivse koraalilaulu“ mõiste. See laulustiil püüab vabaneda staatilise orelisaate rütmiettekirjutusest ja jutustada ennekõike koraalitekstis sisalduvat lugu. Nii avab emakeelne koraalilaul ennast sootuks uuest vaatepunktis ja aitab märkimisväärselt paremini tajuda tekstis sisalduvat jutustust ja sõnumit. Keskne kirjutis, milles seda teemat käsitletakse, on mahukas artikkel „Eesti emakeel ja koraaliviiside rütm“, mis ilmus ajakirja Res Musica kolmeteistkümnendas numbris möödunud aasta novembris.

Eerik Jõks on riigi teaduspreemia nominentide hulgas teist aastat järjest. Eelmisel aastal esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Jõksi kandidaadiks tööga „Kursiivse kadentsi kasutusvõimaluste avastamine ja rakendamine eestikeelses proosatekstilises kirikulaulus“. Sel aastal esitasid kandidatuuri akadeemikud Hillar Aben, Arvo Pärt ja Tarmo Uustalu.

Preemiate väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus veebruari alguses. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja 32. korda.

Riigi teaduspreemiate kandidaadid: https://www.akadeemia.ee/tanavused-riigi-teaduspreemiate-kandidaadid-on-selgunud/

Pühalaulu kool kogunes taas 13. detsembril, et tunda rõõmu emakeelse kirikulaulu õppimisest ja jumalateenistuse pidamisest selle muusika abil. Praegu on Pühalaulu koolil käsil 10. hooaeg. Kutsume kõiki kirikulaulu huvilisis meiega ühinema. Kohtume igal neljapäeval kell 17.30 Kaarli kirikus. Et tagada piisav hajutatus, siis toimub meie kohtumine täies mahus kirikus. Kell 19.00 peame pühalauluga vespri.

EJ